Tomatitega Sääskülas

"Anna andeks, mul ei olnud üldse aega õppida!" vabandas Aire.
"Mul on osa peas, aga ei tea, millal öelda," hädaldas Merike.
Närvikõdi eest hoolitses hoopis autor. Unustas näiteks ära ainukese nimega tegelase nime. :D

Sellest, mis üritusega tegu oli, loe siit.

Tomatikompott

"Teate, jah? Me tuleme üle õue. Mul üks kott kaelas, kaks käes, pitsa põues... Merike pakub, et tal üks käsi vaba, võib midagi enda kanda võtta ja võtab... tekstilehed!"

"See on kõige raskem koorem praegu," ohkab Merike.

Tiit jagab näpunäiteid. "Ole kurjem!"
"AAAAHHAHAHAHAAA!" lagistab Aire. "No kuidas ma saan, kui ta tuleb niisuguse näoga???"

"Teeme nii, et minul S susiseb ja sina räägid ärritudes väga aeglaselt!"
"M U L   O N   K A S V U H O O O O O N E..." teeb Aire stoppkaadreid.

"Vilma tormaš..."
"Kuulšin, kuulšin..."
"Ära sina susista!"

"Oi, heldene aeg!... Oi, heldene aeg!... Oi, heldene aeg!..." tabab Merike end ühel hetkel mõttelt, mis pole kunagi varem sellisel kujul pähe tulnud.
Tiidul on selle kohta lugu.

 Küllikese lugu kassikesest testiti kodus laste peal. Olla nutma ajanud. Küllike teeb uue loo.
http://osaline-iseendaga.blogspot.com/2013/09/eit-ja-taat-kaevul.html
Ehk sai rõõmsam.

"PORTTTSELAN on nüüd mu lemmiksõna," itsitab Aire.

"Hea, et mu ämm seda ei näe. Ta on nii tore inimene!"

 "Kaval on end ka tagaplaanil nähtavaks teha." :P

Kiili-Paldiski-Turba

Eelmisel aastal samal ajal sai Lõuna-Eesti mägesid külastatud. Ilusate aegade meeldetuletuseks tegi Enno meile seekord tasasemal maal kergelt südant pahaks ajavat okseratast.
Tiit arvas, et Haanjas oli hullem, sest Küllike veel põrandal ei lebanud. Igatahes näoga sõidusuunas oli võimatu olla.
"Kas see jube tee ükskord juba lõppeb ka?" vaakus seljatoesse klammerdunud mäepelgur.
"Varsti!" lohutas tema taga istuv Leo. "Kogu aeg läheb kitsamaks. Kohe peaks ära lõppema!"

Enno teadis rääkida, et Ardust läbi tehakse ka neljarealine maantee. Laius jäävat samaks.

Kiili jõudsime pool tundi lubatust hiljem. Maarja reserveeris magamistoa. Tohtisime etenduse lõpuni seal oma asju hoida.

Teatrilised tahtsid juba pileteid osta. Kella seitsmeks sai lava valmis, aga vaim mitte. Igatahes võttis Erko tegelane töö vastu juba etenduse kolmandal minutil. :P

Pärast esinemist toimus põgus vestlusring Kiili näitlejatega.

Siis tormasid Albu näitlejannad teadagi kuhu. Poodi.
Merike otsis rohelist kraami. Küllike püüdis teda lillepoodi suunata.
Merike leidis rohelise riiuli ja toppis koti hoopis punast täis. Jõudis oma tomatitega kassase, kassiir küsis: "Kas võtsite tavalisi või kobartomateid?"
"Ma tõesti ei tea," vabandas Merike.
"Kas võtsite ülevalt või alt?"
"Alt! Üleval olid kobartomatid!"
Kõik ladusid oma pakid Küllikese kilekotti. Kandam oli jõukohane, aga tasakaalustamata.

Sõime. Eriti kringlit. Jõime "Tallinna piparmündi" kokteili.

Aire kodused viinamarjad maitsesid nagu... mingi väga tuttav asi. Mitteviinamari. Maarja teab! Nagu maasikad.

Mängime Aliast. Maarja ja Aire õpivad selgeks uue sõna: trääs. Nad leiavad, et see on eelmise põlvkonna sõnavarast. Rrr!

Tiit saab teada, et kui lähed naabrinaise ja koeraga metsa ning suuski kaasa ei võta, oled matkaja.
Aire ei oska seletada sõna "mäenõlv".
Maarja ei mõista, mis siin keerulist on. "Windows XP taustapilt, noh!"
Küllikesel ja Leol on erinev arusaam paanikast. :P

Saun on keldris. Võib pea ära lüüa.
"Ma ei mäletagi, millal nii saunas käisin, et pead ära ei löönud!" ohkab Maarja.

Pärast sauna hakkab rahvakunstnike jõud raugema. Esimesena vajub külili Okasroosike.
"Mina võitsin!" uhkustab hommikul Maarja.
Hm. Mängiti ju paaris ja... Küllike tegi võitmise lihtsaks. :D
Võit võiduks. Korralik kaotus tuleb ka üle elada. Nimelt vallutab Leo Maarja magala ja Maarja veedab oma öö tiibklaveri all. :D

Hommikul korjame kodinad kokku.
Sööme.
Peamiselt kringlit.

Paldiskisse jõuame 2 tundi plaanitust varem.
Hirmutavad paigad. Peatusi teha ei julge.

Paldiskis otsime võimalikult turvalise koha.

Leiame taverni.

Paneme lava paika ja läheme linna uudistama. Et ühtlasi korjame kuulutused maha. Leiame ühe. Seda ei raatsi ära tirida. :)

Küllike läheb patja ostma, aga mõtleb ringi ja ostab roosi. Sest lillepoe müüja on väga sümpaatne. Teab juba, kes me oleme. Ütleb, et suuline reklaam levib. 

Maarja tahaks une lõpuni magada, aga pink on märg.

Linn tervikuna tundub selline... sõbralik. Üle ühe on majad korda tehtud. Et need, kel väiksemad võimalused, saaks ka enda ümber ilu  nautida. :)

Rong sõidab ju Paldiskisse? Nüüd et... MIS VALEMIGA?

Etendusele kogunes 3 vaatajat. Aga millised! :) :) :) Aplaus oli kõlav, pikk ja siiras. Soovitati esinemiskohti. Majaperenaine palus kindlasti tagasi tulla ja lubas publiku kohale organiseerida.

Üks vaatajaist tunnistas, et tahtis "mutid" minema ajada. "Etendus käib, kuhu te tulete niimoodi!!!"

Kuidas muidu tundus?

Ladusalt läks. Kuni Enno ja Maarja tulekuni. Need, nurjatud, unustasid end rõdule lobisema. Küllike ohverdas end tõrva jooma, et laval mingi tegevus toimuks. :P

Pärast ühislõunat 

käisime pankrannikul kolamas.

Aire lükkas kogemata ühe torni ümber.

Tuuline, aga huvitav matk.

Ja siis edasi, Turbasse.

Maarja ja Aire testivad kohvi. Tundub tuline.

Erko saab riielda. :D :D :D

Maja on soe, õdus, külalislahke. Ja millise publiku nad meile kokku toovad!!! Naudime mängu juba enne etenduse algust!

Natuke koerust peab ka tegema.
"Vaatasin, et kuidas see Sirli ukse lukuauk täna nii sügav on, aga hoopis sina siin uurakil!" kiusab Küllike Merikest. Paraku ajab see teda ennast naerma, sest Merikese ilme ei jäta muud võimalust. :D :D :D

"Mõtlesin, et lasen püksi!" kurdab Merike hiljem näitlejate ruumis.
"See poleks sul esimene kord märja tagumikuga mängida," nähvab Maarja. See NUNNU. (Vihjab Sakule. Siis oli süüdi VIHM!) :D

Leo kihistab. Jälle olnud tema jaoks võõras etendus.

Tänatakse. Kiidetakse. Esinema kutsutakse. Nii armas.
Innustatuna päevasest kõnelusest, otsib Maarja meile vormirõivaste näidise:

:D :D :D